Võid kirjutada avalduse ka, et sinu usk ei luba relva käes hoida. Töötab! Aga siis määratakse sind 11 kuud sotsiaaltööd tegema miinimum palga eest.
Kuskil vanadekodus tassid siibreid liikumisvõimetute vanurite alt ära ja tagasi Mõnna See sõjavägi peab ikka hirmus asi olema, kui see valitakse, et pääseks.
Selliseks tööks on sul vaja siiski ikkagi väljaõpet. Sõber kirjutas sellise avalduse ja ta nüüd sotsiaalkeskuses administraator vms.
Sõjaväele kohaselt video, muidugi pole siin eestlasi.. http://www.youtube.com/watch?v=aQsXPsdC ... r_embedded
Isiklikult mina soovitan kõikidel ära käia. Ise pole veel käinud,aga olles Kaitseliidus juba pikemat aega,tegelen ma umbes sama asjaga mis ajateenistuses(õppused ja jurad). Estieks : see aitab teil mõnes situatsioonis ellu jääda. Teiseks: õpetab ise hakkama saada.Praegu suht toetume vanemate peale onju? Teenistuses õpite ise elama.Kolmandaks:Saate vääga häid tutvusi seal eluks ajaks Ja palju muid asju mis on ainult positiivsed. Negatiivne külg on muidugi see et kurat liiga palju vaba aega mõnes kohas. Aga väeosas alati veeblid leiavad sulle tegevuse :lol:
hea variant on n ida-virumaal pankrannikult alla hüpata. Kui joppab, siis hing jääb sisse kuid jalad ei ole enam käimiseks sobilikud. Soovitan soojalt
nope. (ida-virut pakkusin lihtsalt su profiiliasukoha pärast....ei närinud kohe läbi, et see on vist mingi kaasaegne peen huumor). Pankrannikut jätkub meile muidugi peaaegu kogu põhja eesti ulatuses ja jätkub ka saartele; on kohti, mille vahel valida. btw. paar aastat tagasi käisin ära ja ei kurda. ja enne minekut ei ulunud foorumites nagu mingi eit.
Ei tegelt on asi nii, et see kaitseliidu asi ei toida sest see on vabatahtlik ja pole üldse nii kuidas on ajateenistuses !! Esteks ajateenistuses esimesed 2.5 kuud(SBK ehk sõduribaaskursus) oled koguaeg aint väeosas ja saad pm koguaeg taha... ma võtsin 20 kg allla ... .Peale seda on puhkus nädal aega kus saad siis kodus nii kaua lebotada. Nii peale seda pannakse sind kas autojuhiks või jaoülemaks (NAK - nooremallohvitserikursus) seda viimast ei soovita käisime oktoobris stroomi rannas igahommik ujumas, autojuhi elu sitaks lebo - mängid veits lolli, eriti ei jaga ja ei aja õigust taga vms.. (hall hiir oled) siis pannakse sind autojuhiks, NIi siis peale SBK-d õpid kas autojuhiks või seeruks, siis peale seda on mingi 2 kuud (talvel) metsas jooksed ringi ja suht hull on olla (magada saab vähe ja külm on - eriti siis kui mõni vend ahjuvalves otsustab magama jääda ). siis peale seda tuleb mingi allüksuse kursused oleneb kus rühmas oled - jalaväerühm(nt julgestus, luure jnee... rühm ) saab koguaeg jälle tampi aga staabi tagala ja transpordi rühm jälle lebo. Peale seda tulevad mingid lõpuharjutused siis juba soojad ilmad ja suht lebo jälle. Ma olin 11 kuud logistikapataljonis ja relvaks oli ak-4.
Juuste teema koha pealt.. meil juuksed pidid koguaeg suht lühikesed olema kuigi määrustikus kirjas, et juuksed ei tohi üle kõrvade olla. Mina läksin kohe peale gümnaasiumi sõjaväkke... kohe saatsin kirja ja pm kuu aja pärast oli minek ka. Mina ei tahtnud juba põhimõtte pärast mingit vigast teeselda...., et pm mul käed värisevad, kohanemis raskused, stress, pea valutab või olen üldse hull jne... sest sellega tuleb kohe märk ka külge(ükskõik millega sa ära saad läheb asi kirja kohe) ja mida tööandja ja teised inimesed must arvab siis kohe? et ma hiilin kohustustest kõrvale ja olen mingi nõrk? mina seda ei tahtnud ja käisin ära. Sain täiega tampi vahepeal viskas korralikult üle, pigistati sust see viimanegi välja, oli hetki kus tahtsid puhata või lihtsalt silma kinni lasta kuid lihtsalt ei saanud, ülivähe KUID ikkagi oli ka neid hetki kus sai ikka nalja ning peale selle said endale päris palju tuttavaid juurde. Tagantjärgi vaadates enam tagasi ei läheks KUID hea on see, et käisin ära.
Üks parimaid blogisid EKVst, mida on ka tösiselt rööm lugeda. Tegemist 07.2012-06.2013 11kuu võtuga Tallinnas Staabi- ja Sidepataljonis. Autor NAKi kahjuks ei läbinud ja seega päris meeletu kogus "huvitavaid" kogemusi jäi saamata, aga sellegipoolest väga detailne ja elutervet huumorit täis kirjutis, mida soovitaks lugeda köigil, kes alles lähevad, praegu on vöi kunagi on käinud seal teisel pool aeda. Praeguseks kaader rotatsioonikorras vahetunud ja hetkel elu seal jälle lill. Sissejuhatuseks üks väike tsitaat sealt samast: "‘noorteajal’ on meie koht sotsiaalses hierarhias siiski kuskil kodutute koerte ja SMS-laenu võtjate vahel." http://laurielias.wordpress.com/categor ... s/page/16/ Ja väike soovitus minejatele, kellel vöimalus: ära ole kott sitta ja mine NAKi! Saad asjadest kövasti paremini sotti ja see lühike elupöletusaeg jääb paremas toonis meelde. Pluss selleks ei pea olema ei hingelt ega peast-ja-persest söjard, JÜ pöhirelv on tema hääl. Minu meeldejäävaimad hetked olid Robinsoni ja ANiga lennud, Ämari lennubaasis veedetud aeg ja loomulikult eriala SPs ja seal kordasaadetu. Terv! StSiP StKo StKaR '13
kui jala peal on mingi arm siis saad vabalt õelda,et oli luumurd ning ei läinud arstile vaid lasid ise kokku kasvada ja usu mimd see toimib! kogemus olemas.