Kuulge mehed/naised aidake mind ,mul veits sitad mõtted endal peas Mis arvate elu võtmisest ,kas tuleb see kasuks või ei,igatahes mul siuksed mõtted,kuna ema viskab nagu täiega üle,tahaks lihtsalt võtta oma masina ja sõita niikaugel kui raha ja bena jätkub ning olla oma perest eemal,kuid aidake mind selles sest nii see jätkuda ei saa proovin õppida onja ,ja siis kui tahan jälle kuskile minna ,hakkab ta jälle vinguma et kas õpitud jne ,kuid ta ei usu mind ning siis ma hakkan täiega ropendama ja sõimama ning siis ei või ma enam kuskile ,ning tal olekks minust nagu jumalast savi ,sest õppimises ta mind ei aita,kui midagi halvasti läheb saan karjuda kuna MA EI ÕPPINUD aitaks äkki siis kuidagi kaasa ,kuid ei ,peab lõugama ja süüdistama mind alati,et mina ei teinud seda ja seda,ning süüdistab veel minu sõpru(poolenisti tõsi) mis arvate olen täiesti pekkis omadega
See, et vanemad vinguvad et kas sul õpitud jne see 100% loomulik. Vanemate värk. Elu võtmine on küll viimane variant kindlasti. On elus ja halbu aegu ja veel halvemaid, kuid koguaeg see ei kesta. Proovi ise õppida ja kui välja lähed siis kui ema küsib siis ütled, et nii palju kui oskasid tegin ära, seda mida ei osanud, seda ei saa teha sest ka SINA (su ema sel hetkel) ei aita mind sellekohapealt. Ärea hakka ropendama jms, see teeb asja hullemaks. Püüa olla rahulik, las ta karjub kõrval, kuula ära mis ta räägib ja tee oma asju ise edasi.
Endal on olnud ka sellised mõtted peas , et kaugele minema minna , et nii närvi ajavad . see sellepärast, kuna kuskile minna ei luba , ainult tee nende käske ja orja neid(kodused tööd saan aru , aga muud sellised asjad) , karjuvad iga väikse asja peale . see jaba tõesti närvi ja tahaks kaugele siit ära minna . enesetapp oleks tõesti viimane asi , ära lase nende pärast enda elu ära rikkua , see on põhiline asi . kunagi saad ka sina suureks ja saad endale lapsed ja pere ja ära tee sama viga mida tegi siis sinu ema .
ka võimalus tegelt,aga see ka imelik ,et ütlen et õpitud ei usu ,ütlen et õpin pärast veel,siis ta ikka ei luba midagi teha,räägib et olen niikaua toas kuni kõik kahed parandatud ,seletan ma talle et ma ei saa ju parandada kuna ei oska ju kõike,siis ütleb et nojah siis jäädgi õppima,ning ennem välja ei lähe kuni ära õpitud ja siis läheb ära ning ei kuula mind,taha talle seletada miks ja kuidas ,kuid ei,ütleb et ekoolist tema loeb et said märkuse jutuajamise eest(vahest tõsi vahest mitte)või siis et sain kahe,kuulaks vähemalt ära miks ma sain ,aga ei hakkab karjuma
Kõige parem lahendus oleks ma arvan sellest ,enne küsin siis paar asja ,et kas sinu isa ja ema on koguaeg koos olnud ja kas nad saavad hästi läbi jne, tavaliselt on nende karjumiste ja asjade taga isa ,kuna mine tea millega see isa võib ema nii härga ajada ja ema lihtsalt kallab selle viha oma lapsepeale ,tegelt see kui ta tahab ,et sa ainult õpiks jne ja kui ta süüdistab ,et sul on sõbrad sind alla viinud ,siis tegelt tahab sinu ema teha seda ,et sa õpiks niipalju kui võimalik ja kui üks päev need sõbrad sind nii alla viivad siis on sul varuks jäätud tarkus ,millega saad sa väga hästi oma elus läbi lüüa aga kui sa ei õpi ja lähed alla ja kukud ja kukud siis tagajärg on see ,et mitte keegi ei taha sind enam tööle ega sind nähagi. Mina arvan ,et sellepärast on sinu emal hnärvid läbi jne ja tahad näha ,et ükspäev kui sa lõpetad kas 12 või sellise kooli siis sinu ema hakkab sulle kõike seda heastama aga see on juba sinu asi kas sa ise tahad talle andeks anda. Peaasi ,et ära ennast käest lase ja niikaua kui sul ema on ,siis hoia teda niikaua kui saad ,kuna ema on ikkagi ema ,tema tõi sind ilmale ja tegelikult ma arvan ,et südames ta hoolitseb aga jah ta kardab nagunii ,et sa võid nii alla langeda. Kui kõik on õpitud ja sa oled ise sellest kindel siis võid südamerahuga minna välja ja teha seda mida tahad ,kuna põhi on sul all ,õppimine Loodan ,et saad asjad korda Ei tia kas sain aidata ka
on olnud ka selliseid mõtteid :S ei aita kodust ära minemine/sõitmine midagi. tuleb ära kannatada ja vait olla kui karjutakse. mul oli isa selline kes oli koguaeg turjal(kui aus olla siis kasutas vahepeal vägivaldagi, aga nüüd on lood teised).proovi võimalikult korralik olla, õppida, jäta kasvõi sõbrad mõneks ajaks/kui sõbrad hakkavad näkku panema no mis sõbrad nad siis on ??? see kui ema ei usu, et sa õppinud oled siis tõesta seda talle, see paneb suu kinni mõneks ajaks. kui koolis läheb töö nässu siis paranda ennast. aga tõesti see karjumise värk on teatud aja ainult. kannata, pole midagi muud soovitada.
Ma arvan, et vöiksid julgelt aasta/kaks oodata nende mötetega - Sul praegu ongi selline iga, kus iga väiksema asja peale ülemine korrus täiega keema läheb. Ära pöe - läheb üle!
Lohuta ennast sellega ,et kui kool on läbi ja saad 18 ,oled see mees ,kes seisab enda eest ise ja hakkad enda elu vormima täpselt nii ,nagu sa tahad.
endal ka nii olnud. hetkel on 8 ainet kaheseisus. istun lauataga ja uurin koguaeg. kuda ja mida ma vastata saan. rääkisin õpsidega ka ära kuna saan vastata. ära mingeid kurje mõtteid küll teostama haka. elu läheb veel ülesmäge. 18 lähed kodust minema ja lood pere. küll kõik laabub.
endal on ka vahepeal ikka no nii sitasti läinud,et jube siis on tulnud selline mõte pähe,et sõidaks esimesele vastu tulevale rekale sisse ja oleks kõik aga noh tavaliselt on asi ainult sellega piirdunud,et olen sõitma läinud,kuhugi metsatee peale sõitnud ning maha istunud,rolleri peal veits muusikat kuulanud ning tobi teinud ning asja üle veits järele mõelnud ja järeldusele jõudnud,et see poleks ka õige tegu.
Kus on kirjas, et elu peab kerge olema? Elu ongi üks suur võitlus ning tugevamad jäävad pinnale. Kui nii noorelt lasta ennast käest ära, siis hiljem ennast parandada on väga raske. Lähed kooli las õpetajad õpetavad, saad asjad selgeks, ning vastad ära, siis üks jama jälle vähem. :roll:
Suht mõttetu halamine, endal olid samad mured kui olin 13-15 kui kõik selline uus elu alguse sai peod ja värgid, nüüd kui suuremaks saanud olen siis neil eriti suva.. Elan nkn ühikas ja nemad ei uuri enam üldse minu järgi, kuid varem oli vastupidi nagu sul.
Endal olid ka kunagi sellised m6tted peas. Enesetapul on yks hea asi, seda annab edasi lykata. Minul oli sama tunne, et k6ik on pu*tsis jne. Siis m6tlesin, et lykkan nii kaua edasi kuni absoluutselt k6ik p*erse l2heb. 6nneks hakkas asi paremuse poole minema ja nyyd on k6ik suht korras. Mul kusjuures oli juba kuup2ev kindlaks m22ratud ja ma hakasin enda s6pradega ja tydrukuga tylli minema, et ma oma surmaga neile haiget ei teeks. Oota veel ja kyll asi laabub. Ela selle j2rgi, et sina ei ole endale elu andnud ja sina ei tohi seda ka v6tta. Loodan, et sain aidata
niih nüüd tagasi normaalsel ,elul ,kuid ema isa on ikka vahest nõmedad ,tahaks hullult kuhugile minna kuid ema isa hakkavad rääkima et kodus niipalju teha jne,krt siis jään koju onja ütlen davai teeme selle asja käbe ära saan siis minna ju ,ütlevad et praegu ei saa teha meil pole seda seda ja seda asja,mul suht ,,,,,trraa küll jobud olete ve ,,,,,,
Ma ütleks, et "stop acting like a pussy" Kui ütled, et neil on sinust savi, siis tee nii, et ühel hetkel on sinul savi. Lähed/tuled millal tahad ja teed seda mida tahad. Tegelikult ka, paljudel mu sõpradel on selline asi aidanud, natuke ka minu puhul.
Enesetapp ei tohi isegi mitte viimane mõte olla! Aga jah, mul aitab see, et õpin kas korralikult, või mitte.Ütle, et oled piisavalt suur, et ise õppida nagu sul õpitud, või kui karjuvad sinupeale siis astu uksest välja, ja tule 15 minuti pärast tagasi.Siis on nad tavaliselt maha rahunend.
Kuule see mu ewryday elu nagu.Ema ajab nii närvi nagu.Ma olen vist isegi oot ei ole aga noh raputanud olen küll teda ikka paar korda tra kui ta ajab nii lolli juttu.Eriti mark on sõprade ees.Kuna mu ema vahest joob siis hakkab ta veel eriti sitta keerama.Noh ta ei ole muidgi joodik vms aga vahest harva.Sulle soovitan ma see raske periood üle elada ning oma eluga edasi minna
Ütle lihtsalt, et las ma elan nii nagu ma tahan - peaasi, et koolis sitasti ei läheks . Proovi nendele silma hakata nagu koristad toa endal ära jne, mul see aitas!
