Kuidas töötab variaator

Tihtipeale rolleriomanikud ise ei teagi tehnikast midagi, istuvad masina selga ja sõidavad. Kui midagi üles ütleb, on kiirelt teenindusse minek. Proovime siis teile võimalikult lihtsalt seletada, mis siis tegelikult teie variaatori kaane all toimub.

Alustame esimesest variaatori osast. Variaatori liikumine aeglasel kiirusel. Variaatori tagumise taldriku taga asuvad rullikud. Rullikuid on erineva suuruse ja erineva raskusega, muidugi võib neid leida ka erineva värviga. Variaatori esimese ja teise taldriku vahel on rihm.
Kui nüüd lisada pöördeid, siis tsentrifugaal jõud hakkab rullikuid pesadest väljapoole tõukama. Tänu sellele hakavad esimene ja teine taldrik üksteise vastu tõmbuma, mistõttu surutakse rihm taldriku alt servast ülespoole. See ongi põhiline variaatori töö. Mida kiiremini variaator pöörleb, seda kõrgemale rihm tõuseb.

Kui sa plaanid uue variaatori osta, siis lase ma ütlen sulle enne, et tegelikult ei mõjuta see sinu tippkiirust. Mida sportvariaator siis teeb? Ta annab teile ühtlasema kiirenduse. Taldrikute liikumis kaugus jääb enamvähem samaks. See tähendab, et rihm tõuseb sama kõrgele kui originaal variaatoriga. Asja võti sport ja originaal variaatori vahel on rullide liikumistee kaldes.

Nüüd siis rullide erinevatest raskustest. See on tegelikult üsna lihtne. Mida raskemad on rullid, seda suurema jõuga suruvad rullid tagumise taldriku esimese vastu. Kui rullid on liiga rasked, siis suruvad nad rihma liiga kõrgele ja liiga kiiresti. Kasutaksin võrdluseks 10 käigulist ratast. 10 nda käiguga kohalt startides on üsna raske liikuma saada. Aga esimese käiguga on asi poole edulisem. Põhimõte on sama.

Kui su rullikud on liiga kerged. Siis ei ole piisavalt jõudu, et suruda taldrikuid kokku. See tähendab, et kiirendus on hea, aga lõppkiirus halvem. Rihm jääb lihtsalt liiga kauaks taldrikute alumisse äärde. Ja kui mootori kiirus hakab kasvama, jääb sul pöördeid liiga väheks, ja ei ole jõudu, et edasi liikuda.

Eestpoolt on taldrikud väiksed ja tagant suured. See on nagu esimene käik, kümmnekäigulisel rattal.

Rullikud on pesadest välja surutud, ja taldrikud on kokku surutud. Tagumised on jällegi laiali surutud. see on nagu 10nes käik jalgrattal.

Nüüd siis tagumise poole juurde. Tagumiste taldrikute taga on vedru, mis taldrikuid koos hoiab. Seda nimetatakse SURVEVEDRUKS.

Survevedru surub taldrikuid kokku, tänu sellele püsib rihm taldrikute välimisel äärel. Ja see tagabki madala käigu. Kui nüüd arendada kiirust, siis hakab rihm taldrikuid laiali pressima, see tõstab käiku. Survevedru tugevus määrab ära, kui kiirelt need taldrikud kokku surutakse, kui kiirust vähendatakse.

Kui su rullikud annavad su rollerile hea kiirenduse ja lõppkiiruse, aga mäest üles minnes roller aeglustub. Tuleb see liiga pehmest survevedrust. Survevedru aitab tagumisi taldrikuid kokku suruda.

Ütleme, et sa sõidad 50km/h, ja aeglustad 35km/h peale. Ja kui sa siis proovid kiirendada ja roller vaevu kiirendab, siis tuleb see liiga pehmest survevedrust. Kui sa aeglustad, siis vedru peaks suruma taldrikuid kokku ja rihma sissepoole. Aga kui su vedru pole selleks tugev, ei jõua nad taldrikuid suruda.

Teisestküljest, kui su vedru on liiga tugev, siis ei pruugi su rullikud olla piisavalt rasked, et suruda rihma viimasele käigule. Ja sa ei saavuta oma lõppkiirust.

Kui sa paned endale jäigema survevedru, peaksid sa panema natuke raskemad rullikud. Vastupidiselt, kui paned pehmema vedru peaksid sa kasutama natuke kergemaid rullikuid.

Sa peaksid saavutama rullikute ja survevedru vahel tasakaalu. See on võimalik ainult katseeksitus meetodil. Mitte keegi ei oska teile õigeid raskusi öelda. Selle katsetamisega võib minna mitu tundi.

Tõlgitud speed fighteri poolt.




wtf: Tegin kleepsuks !