Silindri puurimine on see, kui silindrilt võetakse seestpooolt mingi osa maha, et poleks kriime, rante, pordid ei ' vajuks ' ära. See on vajalik sellepärast, et kui silinder on juba aegu näinud v esineb kriime, see tähendab et kompressioon( vastsurve ) langeb ja masin ei taha töödata, vähe jõudu v ei lähe üldse käima. Kui Sa puurid üle, siis läheb vaja sul ka uut kolbi. Olen kuulnud ka et tuleb väheke jõudu( suhteliselt minimaalselt ) kuna kubatuur suureneb. Ärge maha lööge
Silindreid puuritakse erinevatesse remontmõõtudesse, kui kolvi ja silindri vaheline lõtk on ületanud tehase poolt lubatud piiri. Remontmõõdud on enamasti 0,25 mm kaupa väiksematel masinatel, suurematel 0,5 ja väga suurtel suuremate sammude kaupa. Leidub ka igasuguseid vahepealseid remontmõõte, kõik oleneb konkreetse mootori tootja juhistest. Samuti puuritakse silindreid remontmõõtu, kui silindri tööpinnal on võõrkehade poolt tekitatud kriimud. Silindri puurimine suurendab veidi kubatuuri, kuid mitte oluliselt, seega minekus see tunda ei anna. Üle viimase remontmõõdu puurida ei ole soovitatav, kuna detailide paisumistegurid muutuvad ja liialt suureks puuritud mootor jookseb tihti soojenedes kokku, kuna silinder ei paisu nii palju, kui kolvile tarvis. Puurida ei saa nikasiilkattega silindreid (tuntud ka kui alumiiniumsilinder), seega pole nendel remontmõõte - ühe silindriga sõidad mitu kolbi läbi ja kui aeg on käes, lased selle nikasiilida või vahetad silindri välja. Nikasiiliga silindrid ei kulu nii kiiresti, kui malmsilindrid ja seega saab ühe nikasiilimisega läbi sõita rohkem kolbe, kui malmsilindriga ühe puurimisega. Soovitatav on siiski malmsilinder ja malmhülsiga silinder kahe kolvi peale üks kord puurida. Peale silindri puurimist ootab ees hoonimine, millega taastatakse õige pinnakaredus ja kahetaktilistel mootoritel ka silindri akende täiendav töötlemine, et säästa kolvirõngaid. Kui malmsilindri või malmhülsiga silindril üks kolb läbi sõidetud, siis enne uue panekut on soovitatav silinder hoonida, kui peale hoonimist jääb kolvi ja silindri vaheline lõtk lubatud piiridesse. Kui see nii ei ole, tuleb silinder järgmisesse remontmõõtu puurida ja osta remontmõõdus kolb ja rõngad. Kui silinder ja kolb on kulunud, siis langeb kompressioon, mootori võimsus väheneb, mootor ei tööta kohati stabiilselt, käivitub raskesti (loe: vajab suuremaid käivituspöördeid kui tavaliselt). Võib suureneda ka kütusekulu. Kindlasti ei tohi üle viimase remontmõõdu puurida väljalaskeklapiga mootoreid (näiteks Yamaha DT125 jpt), kuna kolb võib ühel hetkel lihtsalt mööda väljalaskeklappi laksata ja nii kolb, silinder kui ka klapp riknevad. Lisaks võib see tuua kaasa väntvõlli kahjustusi, kuna riknenud detailidest eralduvad tükid satuvad kepsulaagrisse. Sellise motori remondikulud võivad ulatuda viiekohaliste summadeni ja mõnel juhul ei tasu üldse ära, kuna remondikulud ületavad sõidukorras masina hinna. Palju juttu on siit veel puudu, aga vastan küsimustele hea meelega.
