TUURi BMW 728i E23 155+kW '81

Jou Rolleriklubi bemmi-osakond!
Loon nalja poolest kaa uuesti teema. Nüüd kui on natuke midagi ära kaa tehtud.

ETTE JA TAHA TÄNADES:
"elavpõrgu",
"ConversE",
EKBK foorumlased,
EBK foorumlased
ja
Tartu KHK.

Välja-ütlemist väärib ka fakt, et tegu on minu 1. päris enda autoga ja see on ka põhimõtteliselt 1. auto mille kallal ma üldse midagi oma kätega ära olen teinud.
Lugemist, õppimist, mõtlemist, katsetamist, uurimist, pea-valu ja mida veel kõike on olnud metsikult.

SISSEJUHATUS

Auto on BMW, originaalis 728i, millel oli tervelt 135 kW.
Tehasest tõugati välja 1981. aastal.

Autole pole aeg eriti kergelt mõjunud, Eestisse jõudis (nagu kõik normaalsed autod) üheksakümenendate alguses (29.08.1992 ).
Pole kindel kas rõukus kujul või sirgena, sest auto on elu jooksul paar tõsisemat plekimõlkimist üle elanud.
Tagant vasakult on kunagi sisse tuldud, mis maru kenasti oli ilmselgelt välja-maal ära tehtud. Oli kasutatud kere-tina ja isegi seestpoolt ära värvitud kerevärvi.
Ja siis on paremale nurka miski ette jäänud, aga see oli samuti üsna hästi veel korrastatud. Tundub, et uue tiivaga.
Mida lähemale aeg tänasele päevale seda halvemaks olid olud läinud (millest tuleb veel hiljem juttu).
Lõpuks jõudis kätte 1999. aasta (või 2000.) ja selleks ajaks oli ta Eestis läbi elanud vasaku esinurga deformeerumise, mis oli juba pahtilga sirgeks aetud, kuigi mõlgid olid tühised ja põhimõtteliselt käega välja tõugatavad.
Auto ülejäänud kere oli mäda ja vajas tõsist parandust, kahjuks ei viitsitud olla piisavalt põhjalikud. Lõpetuseks sai auto endale toona uue katva kihi mille värvuseks oli mingi valge.
Peale seda suutis auto veel 3-4 aastat omal jõul liigelda.

[Selline oli väljanägemine umbes 2003 aastal.]



Vahepeal suudeti veel elektri-süsteemi lõhkuda, esiklaas katki peksta ning valusad veljed alt ära varastada.
Lõpuks umbes 10 aastat tagasi (2004) jäi teatud põhjustel seisma kuni 2009. aasta suveni mil üks Tartlane ta oma vaiksest hauast ära päästis.

[Pildid 2008. aasta müügikuulutusest]





Eelnev omanik pidi palju kurja vaeva nägema, et auto uuesti enamvähem normaalselt töösse saada.
Sinna hulka kuulus mootori kapitaalremont ja mõningased keretööd ning paljude vajalike jubinate otsimine ja kokkuost.
Kahjuks lahkus tema valdusest originaalis olnud 2.8 liitrine mootor.

[Auto jäi mõndade fotoapraatide fookusesse Uunikumide Talverallil.]




Edasi juhtus nii, et eelmine omanik võttis auto juppeks ja nii ta jäi paariks aastaks.

 

Re: TUURi BMW E23; 1981. a.

I PEATÜKK: Autoga tutvumine

Minu kätes on olnud see kere 2012. aasta augustist.
Asjalood olid äärmuslikud, auto polnud nüüd enam üldse komplektne, lisaks oli osa värvist ja põhja all olevast mastiksist eemaldatud.
Kaasa sain autost endast kümme aastat uuema mootori. Kolme-poolese 155 kilovatise nitronäljase mootori, kahjuks seegi polnud päris komplektne.
Autoga kaasnes veel kaks kärutäit jubinaid ja pudinaid.

Lähemal vaatlusel selgus, et auto lisavarustusse on kuulunud 4 elektri-akent ja elektriline katuseluuk. Kesklukk. ABS. Kolmekäiguline automaat-käigukast. Standardina tehasest tulid elektripeeglid ja soendusega taga-aken.
Hiljem on tagumised el. aknad robustselt koos ustega eemaldatud, teistes ustega pidid reisijad vänta kasutama. On plaanis e. tõstukitega aknad uuesti paigaldada.
No ei saa jätta mainimata kirve-mõrvaritest audio-fiilide poolt paigaldatud erinevaid kõlaredi, woofer ja tava-helikad. Kuuluvad eemaldamisele ja kunagi asenduvad nullist ehitatud audio süsteemiga.
Eelmine omanik paigaldas püsikiiruse-hoidja, aga selle eemaldasin mina. Vajab veits nokitsemist ja täielikult tööle rakendamist.

[Proovige öösel ikka magada, aga sellisena see õnn õuele hakkas maanduma.]




[Ja kui ta kord maandus, siis nii tõsiselt ,et tagasild kukkus alt ära. 8) ]



[Interjöör]



[No viskasime silla uuesti külge, sai auto lageda taeva alt ära ajada.]




Järgmise asjana eemaldasin tagumistelt klaasidelt toonkile ja komplekteerisin auto nii, et saaks oma uude puhkekohta ajada teise.
Kunas pidi ta kuu aega õues veel vedelema siis pidin hädaolukorras pilli rulliga üle võõpama, et mõttetut roostetamist vältida.
Olenematta kõigest nägi ta nüüd korraks automoodi välja.

Selleks hetkeks oli kindel, et seda autod originaal olukorda pole mõtet viia, millest tulenevad ka hilisemad otsused.
[Värske värv!]




[Väike vahepeatus auto noorema venna juures, oktoober - novemeber 2012]


Varsti sai auto garaagesse lükatud, kus jäi suurte rahade liikumist ja talve möödumist ootama.
Sügisel ja talvel tegelesin ise oluliste jubinate otsimise ja kokkuostmisega.
Vajaminevaid asju oli palju. Puudu olid komplektsed taguamordid, käigukast, tagumised pidurisadulad, summuti-jooks ja muud nipet-näpet kraami.
Lisaks puudu-olevatele sai võetud ka mitmeid asju varuks ja lisaks. Sest ega sellise pilli juppe just iga päev ei liigu meil enam Eestis.
Näiteks olid veel esimesed istmed oma struktuuri kaotanud. Vaatasin, et nalja-poolest võiks ees olla elektrilised istmed.
No ja juhuse tahtel oli tollel ajahetkel saada väga odavalt BMW E38 poolenisti nahk salong. Otsin komplekti ära 50€ eest.

Soojemate ilmade saabudes sai käidud vahepeal ikka autot näppimas, alustuseks saigi vist proovitud E38 esi ja tagu-istmeid sisse.
Sobisid küll, kuigi kõike oli vaja muuta ja lõpp-tulemusena auto kere-ehitusest tingituna ei saa E38 istmeid lasta piisavalt madalale.
Istmetega jebimine jäigi sinnapaika.

[Pildid natuke hilisemast ajast]



Järgmisena sai õrnalt vaadatud, et kuidas see 10 aastat uuem mootor sinna vahele peaks istuma.
Kaasa oli antud õnneks mõned mootori "käpad"; sai õiget istumist katsetada.
Peale lakke kronsteini paigaldust, mõningast puurimist ja viilimist ning metsikut jebimist istus mootor 1. korda oma uues kohas kindlalt paigal.
No probleeme tekkis muidugi ka käigukasti tugitalaga.

 

Re: TUURi BMW E23; 1981. a.

II PEATÜKK: Keretööd

Varsti algas auto demonteerimine.
Aeg oli käes auto kere paremasse korda tegemiseks.
Kulus paar päeva ja võib-olla veel natukene ning auto oligi ilu-raviks valmis.



Nagu teate, siis teadsin, et autol on kere juba korra ülesse ehitatud, teadsin ka seda, et mitte eriti korralikult.
Kuid ei tahtnud tunnistada, et olukord nii hull on.
Kahjuks polnud enam taganemisteed ja tuli asuda opereerima.
Nagu teema alguses mainitud, siis kõik mida ma selle auto kallal teen, seda teen 1. korda. Üritasin oma parimat.

Esimene parem lanseri ja tulemüüri liitumis koht.
Seest poolt oli kõik paksult müstilise mögaga ja makrofleksiga koos, nii, et varem ei saanud aru mis seal toimuda võiks.
Kogenuma isiku silm näeb, et kogu see nurk on lihtsalt plekiga igalt poolt üle löödud ja kokku keevitatud. Varem polnud see kant lõike-riistu tunda saanud.
[Lansekas paremalt küljelt vaadates]




[Tagumise tiiva alumised nurgad tuli mõlemad eemaldada ja uued asemele ehitada]



[Juhipoolse küljekarbi esimene ots, ikka alati lihtsalt peale keevitatud plönnide eemaldamine. Teisel pool sama mure.]


1. lõplikult parandatud koht oli kõrvalistuja poolne lansekas kuhu läks hästi palju uut metalli. Kahjuks pole enam täpselt originaal, aga peab asja ära ajama.
Ülejäänud auto oli veel kas lihtsalt lahti lõigatud või veel isegi lõikumatta.

Teine pool sai varsti sama-suguseks tehtud ja siis jätkasime mujal.
Pilte ei teinud akende veertest, need olid paljudest kohtadest läbi mädanenud, need mitmed kohad said uued tehtud.
Veel oli palju mäda bensiinipaagiluugi juures pagasniku põrandal, sinna sai palju uut metalli keevitatud.
Tagumiste tulede alumiste veerte juurest oli kere omadega õhtul, jälle-kord uus plekk asemele.
Lisaks viis auke ka salongipõrnadast õue mis vajasid kinni panemist.
Ka uksed polnud perfektsed


Läks veel tükk aega mööda ja järsku oli käes 2013. aasta sügis ja auto kere kallal polnud enam palju nokitseda jäänud.
Vahepeal väga palju head pildimaterjali juurde ei tekkinud, sest tööd kulgesid üsna hea kiirusega ja nii-sama auto ümber käimise aega ei jäänud.
Salong sai seest värvitud ja mastiksiga üle tehtud. Värvitud sai ka kapoti-alune.
Kogu autolt sai suurem-enamus värvi eemaldatud, hiljem maalri-töökojas eemaldati ka viimane jääk.
[Enamvähem sellisena läks auto Tartu Kutsehariduskeskusesse värvimisse.]



Kella-seier liikus edasi pea kahe nädala jagu ja oh üllatust, auto oligi värvitud.
Autokere katvat kihti nimetab BMW ise Alpinweiss 3ks.
[Eeltööd ja värv!]






Siit edasi jätkub auto ajutiselt komplekteerimine.

 

Re: TUURi BMW E23; 1981. a.

III PEATÜKK: Doonor-auto

Täiesti eraldi lugu on (oli) rääkida ühel teisel kaugelt vaadates samasugusel autol.

2013. aasta septembris jäi asjade käigus möödasõites vilksamisi silma Mäos ühe põllu peal vedelev juba tuttava kujuga auto.
Tollel korral polnud võimalik tagasi pöörduda ega lähemalt vaatama minna.

Võtsin ma siis hiljem uuest teekonna Mäole ette.
Kohale jõudes tuli välja, et kedagi polnud kodus kelle käest auto kohta rohkem uurida.
Viskasin õrnalt pilgu autole peale ja jätsin sedelikese oma soovide ja andmetega maja ukse vahele.

Tagasiteel Tartusse helistati. Öeldi, et ollakse nõus autost loobuma. Tartus peale mõningast orgunnimist olin jälle valmis Mäo poole asuma.
Juba sama päeva õhtul, siis kui juba pimenes, olin taas platsis. Omast arust piisavate vahenditega auto Tartusse viimiseks.

Aga egas see auto oli juu nagu kivi, ainult lohisedes liikus, pooled rattad keeldusid veeremast. (See külg kuhu kogu aeg muru oli pihta niidetud )
Õnnekombel oli kohalikul peremehel 4x4 pill, too lõpuks vedas kindla pinnase peale masina välja.
Selleks hetkeks oli kell saanud vast 12 öösel.
Pusisin mis ma pusisin seal pimedas, aga rattad enne liikuma ei hakanud, kui tagant sai eemaldatud piduri-sadul ja ketas lihtsalt küljest pekstud (sest ega turvapolt lahti ei käi ju) ja ees lihtsalt kõvasti ketast löödud.
Ega ma hull nii kiiresti kuskilt normaalset puksiir-käru ei saanud, ikka "konn" oli ainus nii kiirelt kätte saadav vahend. Ja sellega mingit risu mööda Tallinn-tartu maanteed vedada on ikka paras komejant küll. Õnneks kõik lõppes ilusalt, keegi surma ei saanud ja auto küljest ei kukkunud kordagi.
Kella 6ks hommikul jõudsin lõpuks koju magama.

Lähemal vaatlusel ning jutu käigus selgus palju selle huvitava auto tagamaid.
Auto oli, nagu minu omagi, valget värvi.
Auto tootmis-aastaks oli 1978.
Aga see mis kapoti all peitus oli hoopis teine tera, võinoatera, kui seda üldse teraks saab nimetada.
Ega te vist veel ära ei arvanud...
Seal oli BMW vana 1.8L mootor. Pole päris kindel palju see jõudu välja andis, sest asi oli väga paljudest erinevate aastakäikude juppidest kokku pandud.
No, tegelikult ei saanud see üldse mingit jõudu teha, sest mootorit sai jahutus-ventikast käsitsi vabalt ringi ajada.
Selline muudatus oli läbi viidud 1997 aastal ja isegi auto dokumentides on kirjas "mudeli ja modifikatsiooni" lahtris "718" . Võimsuseks märgitud 66kW.
No aga milleks selline muudatus?
Võibolla selle pärast, et kütus maksab (maksis ka enne 1997. aastat) ja seal varem olnud 350 kuuptolline (5,7L) Chevy small-block V8 rüüpas natuke palju?
Vähemalt väideti, et enne sal sihuke mootor olevat olnud. Sellele vihjas ka tuunitud esisild, õhuvõtu-avaga kapott ja esimesele paneelile tehtud sisselõiked.
V8 oli aiste vahele lükatud kuskil välismaal, ma ei saanud aru, vist Soomes. Kuigi hiljem autot lammutades tuli lagedale palju (Vene) kopikaid (ja hiire laip).

No ülejäänud auto tundus nii mäda kui üks auto vähegi olla saab. Asi oli siiski vähemalt 10 aastat põllu peal vedelenud.
Oleks teda vaesekest kuskil sees-ruumides hoitud oleks see auto olnud väärt renoveerimist.
Aga olenematta kõigest oli sealt ikka natukene võtta kaa.
Lisadena oli küljes terve tiir tehase "Gold-Bronze" toonklaase. Esiklaas oli mõrades ja polnud kasutatav (See oli juba eelmise sajandi üle-vaatuse paberites tal isegi kirjas).
Sain ka tagumised lugemis-lambid ja miskid kollakad põrandavaibad ja muid beežikas-kollakaid salongi juppe-osi.
Ülejäänud kere küljest sai natuke stangede osi ja esimese "neeru-raami", prillid jms.
Autoga kaasnes ka kaks jooksu 14'' valuvelgi, ühed originaalid sirgekodaraga, teised tuuning "kärjed".
Tagasilla tervikuna ja esimesed püstakud jätsin kah alles.

Lõpuks annan pildilise kujutise kaa:




No järgmise nädala jooksul lammutasin tasapisi vajaliku osa küljest ära.
Auto kere oli kahjuks nii pehme, et tuli kõik mõtted peast visata, et äkki kunagiseks varuks jätta.
Esi-ots paindus tulemüürist alates alla poole kui kere pakkudel oli ja esiotsale toetada.
Esimesed istmed olid oma jalad kaotanud. Lisaks oli kadunud ka enamik kohta kuhu jalgu oleks saanud toetada, Küljekarbid puudusid pea-aegu täielikult.
Igasugustes imelikkes kohtades oli veel auke sees. Maru kahju oli utiliseerida, aga see oli ainus normaalne tegu. Piinad lõpetada.

Sellisena algas ta viimane teekond:


Aga vähemalt on ta ülla eesmärgi nimel ohverdatud.

 

Re: TUURi BMW E23; 1981. a.

IV PEATÜKK: Ühe terviku loomine

Kui kere lõpuks värvitud sai, siis alustasin kohe tasapisi komplekteerimisega.

Vahepeal olin juurde ärinud ühe natukene paremas korras kolme-poolese mootori. Sest asjade käigus selgus, et auto-ostuga kaasnenud mootor oli omadega päris küpse, remonditav, aga odavam oli osta teine mootor.
1. asjana istutasimegi "elavpõrguga" sinna selle värskema mootori korralikult vahele. Nõme töö, kui tahad puhtalt teha, nii, et värvi ei kraapsa.

Enam päris täpselt ei mäleta, aga ilmselt painin juhtme-puu autosse paika ja edasi tegin viimased jõupingutused auto kerepoolse elektrisüsteemi ja mootori elektrisüsteemi omavahelise ristamise nimel.
Nimelt oli pikka aega vaevanud see, et auto on "pre-facelift" kerega.
Sellega kaasnevad mitmed erinevused:
Tagasild, differ, ja tagumised pidurisadulad tulid uuendus-kuuri käigus erinevad.
82+ aasta autodel on teistsugune esi-ots, väikeste erinevustega uksed.
Põhiline muret tekitav asi oli aga elektrisüsteem, mis samuti erineb mudeli uuendusel just mootori poole minevate juhete ja stepslite poolest.
"Facelift" pillide elektri-skeem on vabalt leitav internetist loetava kvaliteediga.
Mul aga on "pre-facelift" auto ja sellele skeemi leidmine võttis terve aasta jagu aega. Lõpuks kuskilt venekeelsest, üli-informatiivsest, aga raskesti mõistetavast, interneti osast sain omale vajaliku skeemi.

Kahe auto skeeme seedides areneski lõpuks välja väike juhtmete vahejupp, mis ühendab mootori- (BMW E34 535i) ja kere- (BMW E23 728i)-juhtmestikud.
Kõikidesse vajalikesse kohtadesse jõudis elekter kohale, releed klõpsusid jne.
Mootorit aga käima panna ei saanud kunas polnud veel ühendatud kütuse-süsteem.
See on tänaseks päevaks tehtud.

Tõrgete tõttu liikusin edasi ülejäänud auto tervikuks muutmise juurde.
Pagasniku sisemuse ja pagassiluugi, tagumised tuled.
Paigaldasin lae-polstri ja esi-tagu-klaasid.
Mõned muudki salongi osad panin paika. Näiteks tagumise pingi, et parem oleks mõelda. :roll:

Siinkohal aga jääb lugu pooleli. Mõnda aega pole jõudnud midagi tarka ette võtta ega ära teha.
Uuendusteni.

 

Re: TUURi BMW E23; 1981. a.

Kõik see oli väärt lugemist! Tore, et inimestel leidub pealehakkamist, edu ja külma närvi! 8)

 

Re: TUURi BMW E23; 1981. a.

Tore, et meeldib. Rolleriklubi on ainus koht sellise privileegiga.
Mõtlesin küll Eesti Klassikaliste BMW-de Klubisse teema teha, aga ma ei tea, hetkel pole vist veel vaja.
Sealt leiab küllgi eelmise omanku teema, pildid on ta kõik ära kustutanud ja "mul neid kaa ei ole".
http://www.bmwclassic.ee/forum/viewtopic.php?f=1&t=3770

 

Re: TUURi BMW E23; 1981. a.

Nujah, ilmselt aasta-tagune teema oli veel meeles, tolle ma kustutasin ära.
Pilte oleks tore küll näha veel.
Ega see "viimane lihv" oli ikka päris rets kooli omadele. Loodan, et andestatakse, et säherduse käki sinna viisin.

 

Re: TUURi BMW E23; 1981. a.

Kohati saaks parem olla, aga sellise hinna eest täitsa hea ja aus. Voolamist nähtavatel pindadel pole tekkinud.
Lõpus ikka viimase kihi värvimisel tuli veel katuseluugi relssidelt kuskilt törts liiva ja parimat tulemust seetõttu katusele ei saanud.
Kuid pole hullu, hetkel nüüd on vähemalt auto korralikult epoksiid-krunditud ja pinnavärviga kaetud.
Eks kunagi saab poleerida ja vajadusel hiljem uue pinnakihi peale lasta kanda.